BIM – ehituse tulevik?

Ehitusmaailmas on mõiste BIM (Building Information Modelling) hakanud aina rohkem populaarsust koguma. Siiski on termin veel pigem ebaselge ja selle olemust mõistetakse valdkonniti erinevalt. Seega, et asja veel huvitavamaks muuta, proovimegi anda konseptsioonile veel ühe alternatiivse vaatenurga – küberfüüsikute vaatenurga.

BIMi defineerimine peab alguse saama sellest, et 21. sajandi tehnoloogiat kasutades oleme võimelised projekteerima juba 3D-s, mitte enam 2D-s. Ideed edasi arendades võib BIMi selgitada kui tarkvara, protsessi, suhtlustasandit jne. Praktikas hõlbustab BIM ehitusprojektide puhul erinevate osapoolte (projekteerijad, tellija, ehitajad) vahelist suhtlust, aitab ennetada võimalikke  probleeme, optimiseerib ehitustegevust, annab tulevasele hooneomanikule veel enne tugipostide valamist võimaluse jalutada ringi oma hoones ja palju muud.

Meie leiame, et BIMi kui konseptsiooni on võimalik edasi arendades kasutada veel paremaks ehitamiseks. Toome välja mõned oma ideedest:

  1. Aastaks 2020 peavad kõik ehitavavad hooned olema nullenergiamajad. Arendades edasi mõnda BIMi tarkvara (või lisades sellele mõne paralleelselt töötava programmi/ülema programmi) oleks võimalik geograafilisi koordinaate teades kavandada konkreetsele hoonele enda energiatootmisjaam (päikesepaneelid, tuulegeneraator, maasoojuspump jne). Ideed edasi arendades: linanosade planeerimisel oleks võimalik kavandada ka eeldavat energiatootlikust, kasulikum oleks planeerida nullenergialinnaosa kui nullenergiamaja.
  2. Leiame, et BIMi oleks võimalik rakendada logistikavaldkonnas. Planeerida erinevate ettevõtete laoseisu reaalajas ja ruumiliselt. Võit ei pruugi olla mitte ainult ettevõttekeskne, vaid ka keskkonna ja toorainesäästlik ning aega ja raha kokkuhoidev.

Eeltoodud punktid on vaid murdosa BIMi võimalikest tulevastest rakendustest.