Droonid – miks ja kellele?

Terminit “droon”  kasutatakse tänapäeval üha rohkem ja rohkem. Nagu enamik tehnoloogilisi avastusi, on ka droonid pärit militaarvaldkonnast. Neid hakati esmalt kasutama USA sõjaväe poolt luurevahenditena. Hetkel oleme jõudnud punkti, kus neid müüakse ka igas teises mänguasjapoes. Tõsi, tavakasutajale kättesaadavad droonid on küll pigem edasiarendused puldiga helikopteritest. Järgnevas artiklis kirjutame eluvaldkondadest, kus tänapäeval droone igapäevaelu parendamiseks kasutatakse ning pakume välja ka mõningad rohkem ja vähem lennukad ideed nende rakendamiseks tulevikus.

Luureinfo kogumiseks on droonid juba üsna asendamatud seadmed. Nende rikke või võimaliku allatulistamise korral pole vaja karta inimelude pärast. Droonid võivad olla vaid peopesa suurused, see annab suure eelise nende peitmisel radarite eest, samuti parandab see oluliselt ka nende lennuomadusi, pikendab lennudistantsi jne. Militaarvaldkonnas on droonid kanda kinnitanud ilmselt pikemaks ajaks.

Meditsiini- ja päästevaldkonnas on droonid samuti juba pigem levinud nähtus. Näiteks, Haiti maavärina purustustejärgselt kasutati just droone täpse 3D mudeli loomiseks kannatada saanud piirkondadest. Saadud info põhjal juhiti päästemeeskondi (st kuhu vaja kui suurt ja mis varustusega meeskonda). Samuti on TU Delfti (Holland) ülikooli tudengid tulnud välja ideega kasutada droone kiirabitöös. Selle kohta saab täpsemalt infot alljärgnevas videos:

Amazon on välja tulnud konseptsiooniga kasutada droone pisemate tellimuste kojutarnimisel. Projekti väljaarendamisega jõuti isegi päris kaugele, kuid USAs jäi asi konstantse lennuloa saamise taha. Jällegi tutvustav video:

Kindlasti on droonidel juba praegu ka muid rakendusvaldkondi, kuid toome ka välja paar meie ideed:

  1. Arvame, et droone saaks edukalt kasutada liikluse reguleerimisel, liiklusvoogude optimeerimisel. Integreerides posu droone (mis on varustatud siis näiteks termokaameratega) mõne näiteks Waze’i sarnase äppiga oleks võimalik pakkuda liiklejatele teekonda sihtpunktini, kus on kõige vähem ummikuid.
  2. Varustades drooni GPSi ja mõningate anduritega, saaks neid rakendada ilmavaatluste tegemise parendamisel. Droon läbiks teatud ajavahemike tagant kindlad kontrollpunktid ja koguks sealt ettemääratud ilmavaatlusandmed. Seeläbi ei peaks punktides viibima alati inimene ning töö oleks optimeeritud ja efektiivsem.

Kindlasti on droonidel võimalikke kasutusvaldkondi veel ja veel. Loodetavasti saame ka ise varsti mõne drooni mehaanilist ja tarkvaralist mudimist proovida, seega kui mõnel jälgijal on tekkinud mõni huvitav idee, siis andke sellest meile julgelt teada!