IoT rakendamine liikluses

Rääkides asjade internetist, tuuakse enamasti näiteks tark külmkapp. Unistades külmkapist, mis oskab meile teada anda millal piim halvaks läheb, oleme mööda vaadanud võrku ühendatud sensorite palju efektiivsemast kasutusalast.

Liikluse tulevik

Praegu on teedel umbes 1.2 miljardit sõidukit. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib see number kahe- või kolmekordistuda.  See toob kaasa vajaduse targa transpordi haldussüsteemi järele, mis suudaks reaal-ajas ning väga laiaulatuslikult analüüsida sensoritelt saadud andmeid ning nende abil liiklust juhtida ja optimiseerida. Tänu sellisele süsteemile oleks võimalik vähendada ummikuid, suurendada liiklusohutust, vähendada heitgaaside hulka õhus ning optimiseerida liikuvust üksikisiku tasandil.

Pidevalt suureneb teedel olevate tarkade autode ning tarkade seadmete osakaal. Olemasolevad andmehalduse lahendused ei suuda teostada reaal-ajas liikluse jälgimist ja juhtimist. Liikluse kohta saadava informatsiooni kvaliteet sõltub selle täpsusest ja liikumise kiirusest. See aga loob vajaduse uue tehnoloogia selliseks rakendamiseks, mida oleks lihtne hallata, analüüsida ning pidevalt uuendada.

Tark liiklus

UK-s on algust tehtud targa liikluse projektiga “Intelligent transport system” – ITS, mille eestvedajaks on firma Ofcom. Ofcom leiab, et tulevik peitub autodes, mis suudavad üksteisega suhelda. Tänu sellele oleks reisijate sihtkohta jõudmine sujuvam ja ohutum. Prognoositakse, et vastavad süsteemid võiksid massidele kättesaadavad olla 10-30 aasta pärast. Sensorid paigaldataks nii autodesse kui ka teedele. Monitooritaks liiklust ning saadud  info saadetakse keskjuhtimissüsteemi. Keskus saadab töödeldud informatsiooni teedel olevatele autodele, kes tänu saadud infole oskavad oma marsruuti paremini planeerida.

Informatsioon kui kõige alus

Informatsioon on targa transpordisüsteemi alus ja seda leidub küllaga: GPS-id, sotsiaalmeedia postitused, nutiseadmed, kaamerad nii autodes kui ka tänavatel. Kui linnad koguvad ning analüüsivad erinevatest allikatest saadud infot ning paigaldavad lisaks teedele ja sõidukitesse sensoreid, on võimalik liiklust reaal-ajas monitoorida ning hallata. Näiteks Hollandi linn Eindhoven tegi koostööd IBM-iga, et katsetada liikluskorralduse lahendust, mis koguks infot sõidukites olevatelt sensoritelt pidurdamise, kiirenduse ja asukoha kohta ning ühendaks selle teedevõrgult kogutud infoga.

Kasutades pilvetehnoloogiat ning tuhandetelt sensoritelt kogutud informatsiooni on võimalik erinevatel ametnikel kiirelt reageerida halbadele teeoludele (nt. jäide), liiklusõnnetustele või ka liiklustiheduse kasvule ning kõike seda reaalajas. Selline lahendus võimaldab autojuhte teavitada liikluses toimuvast, tänu millele saavad nad teekonda ümber planeerida ning jõuda kiiremini ja ohutumalt oma sihtkohta.

Tulevik

Autotööstus paigaldab uutesse mudelitesse järjest arenenumaid sensoreid. Just targad autod võivad pakkuda efektiivset lahendust maailmas süvenevale liiklusprobleemile. Tarkadele autodele võib aga järgneda “autode internet”  ning loomulikult isesõitvad autod, mis sisaldavad veelgi rohkem arenenud tehnoloogiat, muutes igaühe sõidukogemuse meeldivamaks ning ohutumaks.

 

 

 

 

 

 

Allikad:

  • http://www.computerweekly.com/feature/Waste-and-traffic-management-applications-come-from-Internet-of-Things
  • http://www.businessinsider.com/ofcom-report-on-internet-of-things-2015-1
  • http://asmarterplanet.com/mobile-enterprise/blog/2015/01/problem-solving-internet-of-things.html
  • http://conferences.oreilly.com/strata/stratany2014/public/schedule/detail/36506
  • http://www.ibm.com/smarterplanet/us/en/traffic_congestion/article/traffic-management-and-prediction.html?ce=ISM0345&ct=sp&cmp=ibmsocial&cm=h&cr=mf&ccy=us