Targad majad: kui kaugel oleme me tulevikumajast?

Targad, isemõtlevad majad pole 21. sajandil enam Hollywoodi filmide fantaasia vaid paljuski ka reaalsus. Prototüüpmaju võib leida isegi Eestis ning seadmeid oma kodu intelligentsemaks muutmiseks on turul ka juba omajagu. Siiski, enne kui saame täielikult siseneda asjade nutistu ajastusse vajavad lahendust mõningad probleemid. Turgu ujutavad hetkel üle erinevate tootjate vidinad, mis ei suuda vähemalgi määral moodustada ühtset süsteemi. Tehnoloogia keeles, kasutatakse erinevaid suhtlusprotokolle. Lisaks sellele, ühendades lisaks praegustele võrgus olevatele arvutitele, telefonidele, tahvelarvutitele jms internetti ka külmkappe, kohvimasinaid, autosid jne, siis suureneb turvarisk märgatavalt. Alles hiljuti tõestati USAs, et vaid sülearvutit kasutades on võimalik võtta üle uuemate mudelite Jeepide juhtimine (viide: http://www.wired.com/2015/07/hackers-remotely-kill-jeep-highway/).

Konseptsioon on ju iseenesest ilus. Maja, mis teab inimese füsioloogilisi eripärasid, mõistab ta tujusid. Olgu majaomanikul näiteks kehv tuju, oskab maja mängida muusikat, mis tuju paremaks teeb. Maja sätib temperatuuri just inimesele parajaks, küttes aga vaid siis, kui peremeest võib koju oodata. Sarnaselt oskab ta ka näiteks toitu soojendada, vannivett jooksma panna, pelgalt öeldes, olla inimesele koduabilise eest, umbes nagu Jarvis Ironmani filmis (viide: http://www.imdb.com/title/tt0371746/?ref_=nv_sr_2). Säärane lahendus poleks mitte ainult futuristlikult vinge ning ei teeks inimeste elu lihtsamaks, vaid vähendaks maja ülalpidamiskulusid ja energiatarbimist märgatavalt.

Säärase ehitise loomiseks on vajalikud seadmed ka juba olemas. Siiski, praegusel hetkel tuleks säärase maja omanikul hoida pidevalt telefonis ühte rakendust tulede reguleerimiseks, teist muusika juhtimiseks ja kolmandat kodumasinate sisse-välja lülitamiseks (eeldusel, et kasutatakse vaid ühe tootja kodumasinaid). Ühesõnaga, iga tootja tooted räägivad juhtseadmega omas keeles. Piltliku näite toomiseks: üksteisest ei saa ju ka aru vaid mandariini ning vaid eesti keelt rääkivad inimesed. Seetõttu tuleb esmalt kogu asjade nutistu forseerida rääkima ühte keelt, alles siis saab rääkida adekvaatsest kasutajamugavusest. Kuna aga hetkel pole turul ühtegi juhtivat tegijat, siis võib säärane areng toimuda alles mõne aasta pärast.

Lisaks ühtse struktuuri puudumisele piirab internetivõrgustiku arengut suur turvarisk. Prognooside põhjal kasvab järgmise viie aastaga võrku ühendatud seadmete hulk umbes kahe võrra. See tähendab, et turvameetmeid tuleb märkimisväärselt parandada. Antud hetkel elame ju maailmas, kui käputäis keskmisest võimekamaid häkkereid võib suurtele serverisüsteemidele põhjustada pöördumatut kahju. Muretsemiseks pole küll põhjust määral, et tuleks hakata oma seadmeid võrgust välja ühendama, kuid vidinate arenguga peab kindlasti kaasnema ka tulemüüride areng. Tsiteerides artikli autorit: “enne suurt arenguhüpet tuleb kõik tibud ritta saada nng teha kindlaks, et part nimega turve pole reas viimane” (viide: http://www.slashgear.com/smarthomeshowclosearewefromthehouseofthefuture-19398217/)